Islandi haldussüsteem on omapärane ega ole võrreldav ühegi muu Põhjala riigi süsteemiga. Islandi haldussüsteem arenes omas suunas, mille üheks põhjuseks on väikene rahvaarv – 2005. aasta lõpuks oli islandlasi napilt 300 000. Järgnevalt püüame põgusalt selgitada Islandi haldusjaotust ja omavalitsussüsteemi.
Kjördęmi
Island on jaotatud kuueks valimispiirkonnaks (kjördęmi): Reykjavikurkjördęmi sušur, Reykjavikurkjördęmi noršur, Noršvesturkjördęmi, Noršausturkjördęmi, Sušurkjördęmi, Sušvesturkjördęmi.
Landshlutasamtök
Maa on omakorda jaotatud veel kaheksaks osaks, järgides osaliselt ka valimispiirkondade jaotust. Iga piirkond vastutab oma suuremate ehitusprojektide ja majandusplaanide eest. Nimetatud kaheksat piirkonda kutsutakse islandi keeles Landshlutasamtök.
Samband ķslenskra sveitarfélaga
Sżsla
Bęr, kaupstašur
Kaptśn, žorp
Landshlutasamtök(nn maaosaliit)teeb tihedalt koostööd valdade liiduga - ’Samband ķslenskra sveitarfélaga’, mis tegeleb omakorda üksikud valdu puudutavate riiklike küsimustega. Lisaks sellele on Island jaotatud nn 23 sżslaks, s.o teatud kihelkondadeks, mida juhivad riigiametnikud e sżslumašur (teatud haldustöötaja). Keflaviki rahvusvahelisel lennujaamal on näiteks oma haldustöötaja. Haldusametniku tööks on tagada kogu tegevuse vastavus seadusandlusele. Iga sżsla hõlmab hulga haldusüksuseid: linnu ja aleveid (bęr, kaupstašur), alevikke ja külasid (kauptśn, žorp).
Sveitarfélag
Valdade puhul kasutatakse veel ühte üldist nimetust - sveitarfélag ja neid on Islandis hetkel 79. Haldusüksuse asutamiseks peab alal elama vähemalt 50 inimest. Viimastel aegadel on mitmed vallad liitunud, et vähendada majanduslikke kulutusi. Igal vallal on vallavalitsus. Reykjaviki vallavalitsust nimetatakse bjorgarstjórniks, mujal nimetatakse neid sveitarstjórnideks. Vald võib end nimetada ka algse nimega hreppsnefnd või bęjarstjórn, kuna nad saavad võtta oma nime valitsetava ala nime osast, vastavalt -hreppur (levinuim), -bęr või -sveit. Nt Eišarhreppur koosneb Eišari kirikukülast ja selle ümbruses olevatest üksikutest maavaldustest. Suuremad ümbruskonnad säilitavad oma nimed ilma liideteta, nagu nt Kópavogur, Hafnarfjöršur jne. Olenevalt valla suurusest valitakse vallavalitsusse 3-27 liiget.
Meie mõistes vallavanemat kutsutakse harilikult oddviti. Kui vald on väga väike, ei valita selle etteotsa tervet vallavolikogu (Reykjavķkis on see borgarrįš, mujal byggšarrįš/bęjarrįš/hreppsrįš). Vallavolikogu omab täidesaatvat võimu ning tema ülesandeks on tegelda kõigi valla majanduselu puudutavate küsimustega.
